ÜRO noordelegaat
Eva Lennuk
ÜROst üldiselt

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO, ingl the UN) on 24. oktoobril 1945 asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. ÜRO alusdokumendiks on ÜRO põhikiri, milles on kirjas, mis on ÜRO ülesanded, mis organid neid täidavad ja muu organisatsiooni toimimiseks oluline teave. ÜRO tunnustab 195 iseseisvat riiki, millest 193 on liikmesriigid ja 2 (Püha Tool ja Palestiina Riik) on vaatlejaliikmed. Ühiselt võetakse vastu otsuseid e resolutsioone ning kontrollitakse ka resolutsioonides kirjapandud soovituste elluviimist.
ÜRO struktuur

Üritagem siinkohal ette kujutada – 195 erinevat riiki, kõik oma vajaduste ja nägemustega, üritavad üheskoos midagi ette võtta – kui keeruline võib taolise rahvusvahelise massi töö korraldamine olla ? Ei ole saladus, et isegi Riigikogu, mis esindab 1,328 miljonit Eestimaa inimest, satub tihti korrapärase ja tulemusliku töö tegemisel raskustesse. Mis aga juhtub siis, kui üks organisatsioon esindab ca 7 miljardit inimest?

Selleks, et ÜRO töö oleks võimalikult tõhus ja tekkivate probleemide lahendamine oleks kiire, on ÜRO põhiõiguste hartas ettenähtud 6 peaasutust: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu, Rahvusvaheline Kohus ja Sekretariaat. Lisaks nendele on ÜROs moodustatud vastavalt eesmärkide ja vajadustele ka muid abiasutusi, fonde ja programme.


Peaassamblee (ingl UN General Assembly e UNGA) koosneb kõigist organisatsiooni liikmeist (riiki esindab assambleel mitte rohkem kui 5 esindajat) ja see koguneb korraliseks istungjärguks iga aasta septembri keskpaigast detsembri keskpaigani ning vajadusel võidakse korraldada ka erakorralisi istungjärke. Peaassamblee volitusteks on teostada järelevalvet ÜRO eelarve üle, nimetada ametisse Julgeolekunõukogu mittealalised liikmed, võtta vastu aruandeid ÜRO teistelt osakondadelt ja esitada ÜRO Peaassamblee resolutsiooni vormis soovitusi. Peaassamblee resolutsioonid ei ole küll täimiseks kohustuslikud, kuid need mõjutavad tugevalt rahvusvahelisi suhteid. Sellise resolutsiooni näiteks on Peaassamblee otsus 70/1 e nn 2030 Agenda, millega kinnitati 17 kestliku arengu eesmärki. Peaassamblee tööd aitavad koordineerida 6 temaatilist põhikomiteed. Kokkuvõtvalt pakub ÜRO Peaassamblee liikmesriikidele aega ja kohta jooksvate küsimuste üle arutlemiseks ning selle eripäraks on kõigi liikmesriikide võrdne esindatus.


Julgeolekunõukogu (ingl UN Security Council) on ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ, mis koosneb viiest alalisest liikmest, milleks on Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa ning kümnest mittealalisest liikmeks, mis on Peaassamblee poolt valitud kaheks aastaks. Julgeolekunõukogul (edaspidi JN) on õigus uurida mis tahes tüli või olukorda, mis võib viia rahvusvaheliste huvide vastuoludeni või esile kutsuda tüli, selleks et otsustada, kas tüli või vastava olukorra jätkumine võib ohustada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. JN võib anda soovitusi vaidluste rahumeelseks lahendamiseks ning luua rahuvalvemissioone. Kui JN leiab, et valitseb oht rahule, on toimunud rahu rikkumine või agressioon, võib ta kasutada mittesõjalisi või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Kokkuvõtvalt on Julgeolekunõukogu see ÜRO asutus, mis võtab vastu täitmiseks kohustuslikke resolutsioone, tagamaks rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.


Rahvusvaheline kohus (ingl Internation Court of Justice e ICJ) on ÜRO kohtuorgan, mis lahendab riikidevahelisi vaidlusi ja annab vajadusel nõuandvaid arvamusi ÜRO ja selle agentuuridele. Kohtus on 15 kohtunikku, kelle valib ametisse Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovituse alusel.


Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (ingl Economic and Social Council e ECOSOC) ülesandeks on edendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust. See on ÜRO peamine majandus- ja sotsiaalküsimustega tegelev organ. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse.


Sekretariaat tegeleb ÜRO tegevuse igapäevase korraldamisega ja Hooldusnõukogu tegevus peatus ÜRO haldussüsteemi alla kuuluvate territooriumite iseseisvumise tõttu 1. novembril 1994.
ÜRO Noordelegaat

Eelnevast ÜRO peaasutuste kirjeldusest võib järeldada, et ÜRO tegeleb väga mitmekesiste küsimuste ja probleemide lahendamisega. Kuidas aga kõigesse sellesse sobitub noordelegaat?

Noordelegaat on ÜRO liikmesriigi poolt valitud noor, kes on osa ametlikust ÜRO delegatsioonist ning kes annab sisendi noortega seotud teemadel ja osaleb delegatsiooni sisulises töös. ÜRO noortepoliitikas on olulisel kohal noorte kaasamine otsustusprotsesidesse ning noordelegaadi programm ongi üks noorte osaluse vorm. Delegaat tegeleb Eestis oluliste ÜROga seotud teemade laiema üldsuse teadlikkuse tõstmisega, osaledes erinevatel konverentsidel, nõukogude ja töörühmade kohtumistel ning külastades Eesti õppeasutusi ÜRO teemaliste esitluste ja simulatsioonidega. Oluliseks osaks delegaadi tööst on ka rahvusvahelistest üritustest osavõtt ning teiste noordelegaatidega suhtlemine.
Miks mina kandideerisin ÜRO noordelegaadiks?

Mind on alati köitnud inimestega suhtlemine. See on tõenäoliselt vastuseks paljudele küsimustele, mida mulle esitatakse. Juba keskkoolis hakkasin tegelema projektide kirjutamisega. Sellist tegevust ajendas järgmine kogum - huvitav isiklik ja vägagi inimlik kogemus ning õigel ajal õiges kohas viibimine. 16-aastane Narva eesti koolis õppiv, ukraina juurtega ja vene keelt kodus rääkiv mina ei suutnud kuidagi leppida mõttega, et erineva emakeelega Eesti noored ei saa läbi. Siis oli minu jaoks tundmatu asjaolu, et eksisteerivad teatud eelarvamused, mis võivad pärssida erineva kultuuritaustaga noorte omavahelist suhtlust. SA Archimedes poolt toetatud ja MTÜ VitaTiim tiiba all kirjutatud esimene ja järgnevad projektid äratasid minus soovi noorteprojektide kaudu oma kaasasünnitud teadmishimu ja tegutsemisinnuga kaasa minna.

Vahemikus 2017-2018 a. käisin Benjamin Franklin Transatlantic Fellowship programmi raames USAs, transatlantilisi suhteid ja kogukonnajuhtimist õppimas ja olin Euroopa Nõukogu Kongressil Eesti noordelegaat. Need kogemused andsid alust uskuda, et noorte hääl kostab ka rahvusvahelisel tasemel ning suurema tahtmise puhul on võimalik ka sõna võtta ja muudatusi ellu viia. Kui ühel ilusal päeval nägin üleskutset kandideerida Eesti ÜRO noordelegaadiks, ei kõhelenud ma sekundidki, vaid asusin esimesel võimalusel ankeeti täitma.


Nüüdseks olen noordelegaadi ülesandeid täitnud juba peaaegu 4 kuud ja selle aja jooksul olen nii mõndagi ka ära teinud. Jaanuaris käisin Brüsselis, kus toimus Euroopa Liidu Nõukogu ÜRO töörühma kohtumine, mille aruteluteemad olid ÜRO 75. aastapäev, ÜRO Julgeolekunõukogu resulotsioon: "Noored, rahu ja julgeolek", kliimaküsimused ja ÜRO noordelegaatide kaasamine Euroopa välisteenistuse tegevustesse. Veebruaris käisin Viinis ad hoc töörühma „Säästev areng ja noored" esimesel koosolekul, mille käigus arutleti Ühinenud Rahvaste Euroopa majanduskomisjoni (UNECE) 2021. aastaks valmiva raamdokumendi „Säästva arengu hariduse strateegiline plaan 2030" üle. Jooksvalt osalen ka erinevate komisjonide ja Haridus- ja Teadusministeeriumi töörühmade töös, kus annan arvamust erinevates küsimustes.

Peale selle tegelen ka Eesti noorte teadlikkuse tõstmisega seoses ÜRO, inimõiguste ja jätkusuutliku arenguga, külastades erinevaid koole ja organisatsioone. Võtsin osa ka Tallinnas toimunud rahvusvahelisest konverentsist, mille raames osalesin kliimateemalises paneelis, kus arutlesime koos Keskkonnaministeeriumi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Rootsi gümnaasiuminoore ja "Teeme Ära" esindajatega globaalse soojenemise peatamise üle. Sama konverentsi raames viisime koos Eesti Noorteühenduste Liidu arendusnõunik Mikk Tarrosega läbi digihariduse teemalise töötoa, mille käigus arutasime inimõiguste kaitse vajadust digiühiskonnas, lastesõbraliku veebikeskkonna tagamist ja ÜRO asutuste rolli küber-ruumis tekkivate konfliktide lahendamises. 4 kuu jooksul olen oluliselt tugevdanud oma suhtlemis- ja digioskusi ning arendan ennast selle programmi raames valdkondades, mida ei suutnud kandideerimise ajal isegi ette kujutada. Usun, et see kõik on vaid algus ja ees on veel palju huvitavaid väljakutseid.

ÜRO Noordelegaadi programm on ainulaadne võimalus olla Eesti noorte hääle vahendaja rahvusvahelisel tasandil, töötada siseriiklike noorte kaasamise mehhanismide arendamisel ja suhelda väga erineva taustaga inimestega. Nimekiri võimalustest ei ole ammendav, sest programmi raames piirduvad võimalused vaid delegaadi enda soovi ja ettekujutustega.

Kui Sul tekkis mõni küsimus ÜRO / Noordelegaadi programmi kohta või soovid, et noodelegaat tuleks Sinu kooli / organisatsiooni ÜRO-st, inimõigustest ja jätkusuutlikust arengust rääkima, võta julgelt ühendust.
Kas teadsid, et ÜRO organisatsioonide perekonda kuuluvad muuhulgas ka:

  • UNICEF e ÜRO Lastefond

  • WHO e Maailma Terviseorganisatsioon

  • UNESCO e ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri organisatsioon

  • WTO e Maailma Kaubandusorganisatsioon
Eva Lennuk
ÜRO Noordelegaat
E-mail: eva@enl.ee
Read more